Sunday, October 3, 2010

Kolmas printsess


Kerttu Rakke

Romaan räägib noorest naisest, kelle jaoks on tähtsad raha ja ilus olemine. Paraku tuleb iga naise elus ette takistusi ning ootamatuid lõpplahendusi.
Väga igapäevane ja minu arvates suht sisutühi jutt. Võib-olla tundus mulle nii, sest eelmine raamat, mis ma lugesin (Mees, kes teadis ussisõnu), oli hoopis teise süžeega. Aga lihtne õhuke raamat, mis sobib igavuse puhul.

Mees, kes teadis ussisõnu


Andrus Kivirähk

Viimane mees, kes mõistab ussisõnu, mõtiskleb oma elu üle. Vanast ja vägevast metsarahvast on saanud abitud külaelanikud; ajapikku on muistsete aegade teadmised ja oskused unustusse vajunud, asemele on tulnud uued ahvatlevad asjad.
Super-super raamat. Kindlasti üks mu lemmikutest! Põnevust jätkub lõpuni ning samas paneb ka elu väärtuste üle järele mõtlema.

Tüdruk, 15 Flirt Inglismaa nimel


Sue Limb

Prantsuse kired, porised telgid ja raevukad lehmad! Jess on hädas. Ta peab enne prantsuse vahetusõpilase Edouardi küllatulekut poisile kirjutama ning tema tavaline võime karismaatilisi, võluvaid ja ahvatlevaid kirju paberile panna on teda maha jätnud. Aga teine mure on veelgi hirmsam. Ta peab saatma oma foto! See mõte täidab Jessi erilise hirmuga. Aga sellele probleemile leiab ta lahenduse – digitaalselt täiustatud lahenduse – ja kellelt siis veel abi küsida kui mitte parimalt sõbralt Fredilt?
Lugesin sellel aastal, kuna mulle eelmine osa väga meeldis. Kuigi selles raamatus pisut pettusin.. Esimene osa oli ikka kõvasti parem.

Tüdruk, 15, sarmikas, kuid sõge


Sue Limb

Viieteistkümneaastane Jess peab ennast tõeliseks hädapätakaks, sest tema parim sõbranna näeb välja nagu jumalanna ja unelmate poiss ei vaata tema poolegi. Omaenese häid külgi ei lase aga Jessil näha teismelistele nii omane ebakindlus. Sue Limbi rõõmsameelne raamat annab väga hästi edasi selle, mida tähendab olla teismeline ja alles õppida tundma iseennast ja maailma.
Lugesin seda juba umbes 2 aastat tagsi, aga unustasin siia märkida. Mäletan, et mulle väga meeldis ning oli päris naljakas.

Minu Eesti


Justin Petrone

Raamat räägib Ameerikast pärit mehest, kes armub eestlannasse. Koos kogetakse pereprobleeme, Eestimaa külma talve ja palju muud. Samas on ka huvitav lugeda, kuidas ameeriklase jaoks on võõrd meie jaoks nii igapäevase asjad, nagu pesukuivatamine õues või kuivatatud ravimtaimde müümine. Või mis arvamuse tekitab neis verivorst ja sült.
Tore lugemine meile eestlastele on see kindlasti ja äratundmisrõõmu jätkub.

Tere taas!

Jätsin vahepeal blogi pooleli, kuna arvasin, et nagunii keegi ei loe ja ainult enda jaoks ei viitsinud teha. Aga nüüd mõtlesin, et võiks ikka edasi teha. Vaatab, mis edasi kujuneb...